1885. aasta 9. jaanuaril kella 9 paiku pühitses Jumal mu hinge. Ma olin sel hetkel oma toas, kuid mõne minuti pärast läksin välja ja kohtasin ühte meest ning rääkisin talle, mida Jumal minule oli teinud. Järgmisel hommikul kohtasin ma tänaval üht teist sõpra ja jutustasin talle selle õndsa loo. Ta hõiskas ja kiitis Jumalat ja julgustas mind kuulutama täielikku päästet ning tunnistama seda igal pool. Jumal kasutas teda, et mind kinnitada ja aidata. Nii et järgmisel päeval jutlustasin sellel teemal nii selgelt ja jõuliselt, kui suutsin, ning lõpetasin oma tunnistusega.

Jumal õnnistas seda sõna vägevalt teistele, kuid ma arvan, et Ta õnnistas seda kõige rohkem mulle endale. See tunnistus pani minust märgi maha. See lõhkus sillad mu taga. Minu poole vaadati nüüd kui kellegi poole, kes tunnistas, et Jumal oli talle andnud puhta südame. Ma ei saanud nüüd minna tagasi. Ma pidin minema edasi. Jumal nägi, et ma kavatsesin olla ustav surmani. Nii et kaks hommikut peale seda, just kui ma tõusin voodist ja lugesin mõningaid Jeesuse sõnu, andis Ta mulle sellise õnnistuse, millisest ma ei olnud kunagi unistanud, et võiks ühel mehel siinpool taevast olla. See oli armastuse taevas, mis tuli mu südamesse. Ma kõndisin enne hommikusööki läbi Boston Commonsi pargi, nuttes rõõmust ja kiites Jumalat. Oh, kuidas ma armastasin! Sellel tunnil tundsin ma Jeesust ja armastasin Teda niivõrd, et näis, et mu süda võiks armastusest lõhkeda. Ma armastasin varblasi. Ma armastasin koeri. Ma armastasin hobuseid. Ma armastasin tänavalapsi. Ma armastasin võõraid, kes minust mööda kiirustasid. Ma armastasin paganaid. Ma armastasin kogu maailma.

Kas sa tahad teada, mis on pühadus? See on puhas armastus. Kas sa tahad teada, mis on Püha Vaimuga ristimine? See ei ole tühipaljas tunne. See ei ole rõõmus tundmus, mis üleöö ära kaob. See on armastuse ristimine, mis võtab iga mõtte vangi Issanda Jeesuse kuulekuse alla; mis ajab kõik kartuse välja; mis põletab ära kahtluse ja uskmatuse; mis teeb „tasaseks ja südamelt alandlikuks“; mis paneb vihkama ebapuhtust, valetamist ja pettust ja meelitavat keelt ning igat kurja teed täiusliku vihkamisega; mis muudab taeva ja põrgu igavesteks reaalsusteks; mis teeb kannatlikuks ja hoolivaks õelate ja patuste vastu; mis muudab „puhtaks, rahulikuks, leplikuks, täidetuks halastuse ja hea viljaga, erapooletuks ja siiraks”; mis viib täiuslikku ja katkematusse osadusse Issanda Jeesuse Kristusega Tema töös ja vaevas toomaks kadunud ja mässulist maailma tagasi Jumala juurde.