William Booth (Päästearmee rajaja)
Ma tahaksin rääkida oma lemmikteemast, nimelt pühitsusest usu kaudu. Mäletame, kuidas apostel Peetrus auväärsel kokkutulekul (Ap 15:9) kuulutas, et Jumal ei tee vahet juutide ja paganate vahel. Mõned tahtsid teha vahet nende päästmisviiside vahel. Nad tahtsid paganad saada päästetud ühtemoodi ja juudid teistmoodi, kuid apostel ütles kindlalt, et Jumal ei tee vahet isikute vahel – juudi ja pagana vahel –, vaid Ta pühitseb ühtemoodi kõikide südamed, pühitsedes neid usu kaudu.
[Nende silmad lahti teggema, et nemmad pim̃edussest woiksid pöörda walgusse pole,
ja sadana woimussest Jummala pole, et nemmad woiksid pattude andeks-andmist sada,
ja ossa nende seas, kes on pühhaks tehtud usso läbbi MINNO sisse. – 1739
Avama nende silmi, et nad pöörduksid pimedusest valguse poole ja saatana meelevalla alt
Jumala poole ning saaksid pattude andestuse ja pärandiosa nende seas,
kes on pühitsetud usu läbi minusse. Ap 26:18]
Nagu ka praegustel aegadel, oli algkoguduses alalisi tülitsemisi ja vaidlusi selle kohta, mis on usu olemuse alused ning mis on teguviisid, mille kaudu saavutada õndsust, õnnistust ja väge usus. Inimesed jätkasid pimeduses kompamist, kuna nad ei olnud nõus valguses käima. Mõned käisid ühte teed, mõned teist, kuid Püha Vaim andis ühtlasi märku, et on vaid üks ühine alus kõigile inimestele ja kõigile rahvastele ning see on alus, millel peaks seisma.
Siin viibib erinevaid Päästearmee inimesi erinevatest Londoni- ja maakohtadest, kes, ma usun, igatsevad, et oleks kindel õpetus selle kohta, mida tähendab südame pühadus. Jumal ei ole vahet teinud juudi ja pagana vahel ega ühe ja teise inimese vahel, vaid, nagu varem mainisin, on üks ühine alus ja üks ühine pääste ja üks ühine viis, mida Ta kasutab, et pühitseda südamed usu kaudu.
Käsitleme nelja punkti:
- Millega Jumal tahab sealjuures tegeleda: südamega.
- Mida Ta südamega teha soovib: seda pühitseda.
- Pühitsuse olemus ja ulatus, kuhumaani Jumal meie südame pühitseb.
- Viis, kuidas see pühitsus saavutatakse.
ESITEKS, Jumal soovib südamega tegeleda.
Ta tuleb mu juurde ja ütleb: „Anna, mu poeg, oma süda Mulle.“ Kui Ta nüüd palub mu
südant, siis ei tähenda see seda, et Ta sooviks füüsilist, tuksuvat südant, vaid Ta soovib minu tahet, mis allub südamele, mis on mu peamine juhtiv jõud, põhiline allikas, mis määrab mu käitumise iseloomu. Just seda tahab Ta kontrollida ning juhtida.
Niisiis, kui Ta tuleb ja ütleb: „Anna, mu poeg, oma süda Mulle,“ ja ma annan selle Talle, saab Ta minu ja kõik, mis mulle kuulub. Tal on täielik õigus minu enda ning minule kuuluva üle. Mu vennad ja õed, üksnes Tema võib seda nõuda. Niisiis kaalu nüüd hoolsalt, mu poeg, mu tütar, ning anna oma süda Temale!
TEISEKS, mida Ta soovib sellises seisundis oleva südamega teha?
See üleskutse jõuab inimeseni, kes on oma patu ja süü keskel. Arvatavasti tunnete te ennast paremini kui keegi teine ja ma arvan, et kui te kirjutaksite oma iseloomustuse, siis mõni teist kirjeldaks oma iseloomu, parimal juhul, väga armetuna. Kas Jumalal on mingi plaan või skeem, mille järgi Ta suudab teid elust läbi viia koos patu ja mürgiga, mis teie hinges on, koos kuratlikkuse, mäda ja kibedusega, mis on teie südames? Ei! Ta tahab teid puhastada ja pühitseda. Tema plaan ei ole varjamine ega kinnikatmine.
Ta ütleb mulle: „William Booth, kui sa varjad oma üleastumisi, siis sa ei jõua sihile. Ma olen selle vastu. Ma ei ole sinu vastu, aga Ma olen väga su patu vastu ja kui sa selle kinni katad või kavatsed seda Minu või inglite eest kuidagi varjata ja kujutad endale ette, et saad nii hakkama, siis ei lähe sul hästi, ei selles maailmas ega tulevases. See on vastuolus Minu valitsuse algprintsiipidega ning kogu Minu tarkus ja kogu Minu vägi on selle vastu. Aga kui sa hülgad patu, siis käib su käsi hästi.“
Me kõik teame, mida mõni teoloog teeks: ta kataks kinni, värviks ja ilustaks, kuid siiski jätaks endasse alles mädaniku. Kuid see ei ole Jumala teguviis.
Mida Ta mu südamega teha tahab? Ta tahab seda pühitseda, kõrvaldades selle seest mürgi ja kõlvatuse, ära võttes selle, mis on ehk kirunud mu naist, lapsi ja naabreid ning on needuseks igal pool. Ta tahab selle välja heita ja hävitada.
KOLMANDAKS, millisel määral soovib Jumal mu südant pühitseda?
Ei ole mõtet vaielda selle üle, millise määrani võib Jumal siin elus mu südant pühitseda. Mõte on selles, et ühel või teisel moel on mingi osa patust välja juuritud. Kuulates neid, kes räägivad oma kogemustest, viitavad nad märkimisväärsele vabastusele ja et on märgatav vahe pühade ja patuste vahel, kuid siiski on mingi patt alles – vahel pisut, vahel palju.
Sa tunnistad, et Jumal võib pattu ära võtta, kuid ei ole siiski võimeline tunnistama, et Ta võib puhastada ja pühitseda igat su hingekambrit. Võid öelda, et Tema käes on elutuba, mis on alati võimalikult hästi hoitud, Tema käes on külalistetuba, mis on alati puhas ja kena, ja kõik võivad tulla neid vaatama ja imetlema. Tema käes on parimad toad, aga see teeb Temast siiski ainult külalise.
Kas poleks parem anda terve maja Tema kätte ja ise hakata külaliseks? Siis Ta kannab Ise kõik koormad: üür, maksud ja kõik kulud on Tema kanda. Kui kõik on Temale üle antud, siis ei ole enam seda vaevalist koristamist, mis aeg-ajalt ette tuleb, siis kui ärkad ja teed suurpuhastuse, nii et maja läigib, aga langed taaskord tagasi ja oled sama halb ja patune nagu enne.
Nüüd on küsimus selles, et millisel määral on Jumal valmis pühitsema? Millisel määral on Ta pühitsemise ette võtnud? Millise määrani pühitsust peaksin ma Temalt ootama? Kas Ta võib pühitseda ja kas Ta pühitseb minu südant? Millisel määral on Ta lubanud pühitseda? Ma vastan ühe sõnaga: TÄIELIKULT. „Ma piserdan teie peale puhast vett, et te saaksite puhtaks; kõigist teie rüvedustest ja kõigist teie ebajumalatest ma puhastan teid.“(Hs 36:25)
Sama mõttega kirjakohti on sadu veel. Ja kui need üldse midagi tähendavad, siis tähendavad need seda, et Tema armust on küllalt. Milleks küllalt? Kui Tema arm ei saa anda mulle võimu kuradi üle; kui see ei suuda mind hoida kõige jälestusväärsemast asjast päikese all, mida Jumal vihkab ja mis Aukuninga risti lõi; kui see ei või mind patust hoida, siis ei saa Tema armust mulle kuidagi küllalt olla.
Mõni ütleb, et ei olegi. Aga mina küsin, kes sulle nii ütles? Mitte ainult Pühakiri ei ütle seda, vaid ka minu vaimulik tunnetus kinnitab seda. Sa ei leia kedagi, kes põlvitades paluks: „Oh Jumal, aita, et ma ei ärrituks rohkem kui seitse korda päevas!“ või: „Issand, anna mulle armu, et ma ei laimaks oma naabreid rohkem kui üks kord nädalas.“ Sa ei kuule teda ütlevat: „Oh Jumal, ära lase mul liiga palju raha armastada.“
Vaid pigemini, kui ta palvetab, ta ütleb: „Oh Issand, Sa väärid minu tervet südant, siin see on, võta see vastu ja pühitse see Endale.“ Mulle tundub, et Jumala sõnumitoojate uhke kiitlus üle terve maailma on olnud juba kaks tuhat aastat et „plaaster on piisavalt suur katmaks haava“ ja „haigusele on vastav ravim“. Mõistame kõige paremini, mis on patt, kui mõistame, kuidas Jumal seda vihkab. Patt on sama mürk, mis tappis Tema Poja Kolgatal. See on see patt, millest Ta tahab mind päästa, ja kui Ta tahab mind üldse päästa, siis tahab Ta seda teha kohe praegu. Ma ei pea rohkem ütlema, Piiblist võite ise lugeda, kuidas Jeesus Kristus Ise ütles: „Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat.“
NELJANDAKS, kuidas saavutatakse see pühitsus?
„Pühitsedes nende südamed usu läbi,“ ütleb Pühakiri. Usk on siin põhitegur. See on Jumala Enda õnnis Püha Vaim, Kes pühitseb südant. Seda ei saa üle rõhutada, et Issand Ise pühitseb ja et meid pühitsetakse Tema tahtmise järgi – pidage meeles – pühitsetakse, mitte austatakse; pühitsetakse, mitte vabastatakse kiusatustest; pühitsetakse, mitte vabastatakse kurbusest ega võimalusest langeda taas pattu.
Päästet võib kirjeldada kui kolmeosalist raamatut: esimene osa on õigeksmõistmine, see on ilus osa, mida vastu võtta; teine osa on pühitsus, kuldköites; kolmas osa on au sisse saamine – seda siin maailmas ei saavutata. Esimesed kaks osa on praegu kättesaadavad ja sulle on parem, kui saad mõlemad, aga kolmanda peab üleval pärima.
Niisiis, Jumal võtab meie südame pühitsemise ette. Ta teeb seda Ise. Sa ei pea pingutama, et ise ennast pühitseda ja päästa, vaid pead end Jumala juurde tooma ja usaldama, et Tema teeb seda.
Selle õnnistuse kättesaamiseks on mitu tingimust ja mulle tundub, et üks tingimus hõlmab teist. Kui inimene kahetseb päriselt, siis ta ka usub päriselt ja kui ta usub päriselt, siis ta ka kahetseb päriselt. Mõnikord on kahetsus seatud tingimuseks, mõnikord on pühendumus pandud proovile, mõnikord on usk vahendiks, et saavutada otsitavat. Üks tingimus eeldab teist. Hing, kes tahab olla puhas, puhastab ennast nii palju, kui temast oleneb. Kui inimene tahab olla puhas, siis ta peseb ennast. Kui inimene tahab olla patust vaba ning on nõus asetama ennast täielikult Jumala kätesse, siis ta vabaneb patust. Kui ta tahab käia koos Jumalaga, siis annab Jumal talle väge käia valguses.
On kolm muutmatut tingimust:
- „Olen nõus patust loobuma.“
- „Oh Jumal, ma annan end Sinule.“
- „Oh Jumal, ma usun, et Jeesuse veri puhastab ja pühitseb kõigest patust. Usaldan nüüd Sind, siin ma olen kogu oma patu ja nõrkusega. Olen valmis saama tervendatud. Sina oled Arst ja üksnes Sina võid mind terveks teha.“
Niisiis, „mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate“ – mitte et olete juba saanud või et saate kunagi tulevikus – vaid saate kohe. Kui sa annad minu kätte mündi, ei pea ma ütlema, et ma usun, et see mu käes on, vaid ma tean, ma tunnen seda. Kui sa aga lubad anda mulle mündi ja ma usun su sõnu, siis ma ootan seda ning rõõmustan selle ootuses. Aga kui see nüüd mulle antakse, siis ma tunnen seda, ma tean ning tunnistan, et see on mu käes.
Ütle siis: „Oh Issand, puhasta mu süda. Oh Issand, ma annan ennast ihu, hinge ja vaimuga Sulle. Ma olen valmis olema puhas Sinu silmis. Ma olen valmis elama puhast elu, puhaste sõpradega, puhaste kaaslastega, puhta eluviisiga, puhta kõnega, puhastes asjaajamistes. Ma pühendan ennast Sinule, et käia puhtalt Sinu ees, kui ka peaksin enda elust loobuma. Ja nagu Sina oled andnud Oma vere, et mind pühitseda ning hoida puhtana, kui ma Sind usaldan, nii usaldan ma Sind tegema seda just nüüd.“
Tee seda ning Jumal, kes ei saa valetada, täidab Oma osa, päästes ja pühitsedes sind usu kaudu Tema Kõikvõimsasse väesse.
„Ja südamete tundja Jumal on neile andnud tunnistuse, andes neile Püha Vaimu nii nagu meilegi, ega ole teinud mingisugust vahet meie ja nende vahel, pühitsedes nende südamed usu läbi.“
Apostlite Teod 15: 8,9
